Viimasel ajal on aeg märkamatult mööda jooksnud.

Minuti järel tund, tunni järel juba nädal ja siis juba aasta.

See muudab hetke seisuga aja omamise eriti raskeks. 

Nagu ootaks midagi,

aga tegelikult ei oota ka.

Võibolla ma ootan endalt lihtsalt ühteist, 

mitte ajalt.