Lihtsalt kaua võib ühte võlga tasuda?

"Ma pole kunagi  üritanudki kõigest sellest rääkida, sest inimestel on juba ette kõik teada, neil on oma arvamus."
-"Piiririik"

Little something for my soul!

Produktiivsus

Sõbrapäeva puhul teen endale kingituseks ühe vaba päeva.
Mitte sellise, et vedelen terve päeva tuduriietes voodis ja vaatan telekat,
vaid lihtsalt kooli- ja töövaba päeva.
Võtan rahulikult ette ühe shopingu tuuri ja ajan paar asja korda.
Võibolla lähen käin isegi kinos üle pika aja ära.
Täna aga, pärast tassi kohvi keskendun kõigele vajalikule, mis nii pikalt on tegemist vajanud.
Seejuures unustan kõik kooliga seonduva ja tulen selle juurde tagasi taas pühapäeval.
Sest see ongi minu täiuslik puhkus!

It's not a game, so why are you trying to play me?

Õnn ei tundu kaugeltki lähedal

Eile tööl olles nägin vana tuttavat, kellega pole pea 3 aastat sõnagi vahetanud.
Mitte, et see mitte suhtlemine oleks tahtlik olnud, vaid lihtsalt ei ole vahepeal üksteist näinud.
Imestasin, et ta mu ära üldse tundis.
Jutujätkuks küsis ta, kuidas mul läheb.
Automaatselt vastasin, et halvasti.

Hiljem mõtlesin veidi selle ütluse peale ja olgugi, et sel ajal, kui viimati suhtlesime, oli kõik palju parem, ilusam ja kergem, ei ole üld pildis mu hetke seisud nii hullud.
Mul on töö,
juba varsti lõpetan kooli,
katus pea kohal ja kohati on neid katuseid isegi mitu,
mul on veel mõned lähedased sõbrad järgi.
Kõik on nagu olemas ja mida ei olegi, on käeulatuses...

Ometi see olemas olev õnnelikuks mind ei tee.
Nii tobe on olla õnnetu,
aga üritan lohutada end mõttega, et võibolla on lihtsalt
VALE KOHT JA VALE AEG.