Muud moodi ei saa ega tahagi tegelikult,

Eile õhtul.

Ma olin just oma asju arvutilaua pealt kokku korjamas ja neid oma tuppa viimas, kui järsku juhtus midagi imelikku. Ma jäin oma toa uksele seima, panin asjad maha ja 

hakkasin nutma.

Nii ma seal seisin ja nutsin. Selle vahepealt jäi aega mõelda, miks kurat ma üldse nutma hakkasin. Sain aru vaid niipalju, et mind oli tabanud meeletu rõõmu ja õnne tunne. Samas sellepärast ei tasu kohe lihtsalt seista ja nutta.

Või tasub vä ??

Naer

Naer kõige mõtetuma üle on alati see miski, mis paneb end lõpuks ometi õnnelikuna tundma.

He : Will you go out with me ?
she : No
He : Did you even know what i just said ?
she : yes
He : what?
she : Will you go out with me ?
he : sure

AASTA VIIMANE PÄEV ON KÄES... Kes seda veel öelnud ei oleks. 
On hea, on hea. Jepjep, veelparem. Saaadame ta hästi ära, et ei peaks seda enam kunagi nägema.
Võtaks siis selle aasta nüüd korralikult kokku. Vabalt võime jagada selle kolme osasse arvestades, et teine ehk keskmine osa on suvi ja natuke seda ümbrust kalendris.
Esimene osa oli natuke saast, aga elatav. 
TeinE oli super. Natuke seda natuke teist ja tõesti oli see midagi mitte eriti meeldejäävat,aga erilist. :D:D
Kolmandaga on nüüd natuke probleeme, kuna selle lõpp vajus ära kuigi algus oli palju lubav. Jääb siis nii.

Njoo, muud vist polegi. Elage hästi.
Karin lahku oma blogist selleks aastaks.
Pakaa,

5 või 6 päeva veel

 Ja nii ma siis lihtsalt istungi ja ootangi.


No kaua võib ühte asja oodata. 


Miks see fakking aasta juba ei lõpe. 

Kahtlane,

Miks on tihti peale nii, et hetk enne seda kui see juhtub sa mõtled selle peale. Vahepeal on see peast täiesti pühitud.
Just ennem teadsin, et peab vb kõne vastuvõtma. Kui see tuleb. Istusin nsm ja kõik värk ja järsku tuli meelde, et pidi kõne tulema. Juba jõudsin mõelda, et äkki siis ikkagi ei tule, kui järsku telefon helises. Jepjep, See oli hirmus nagu igas teinegi kord, kui nii juhtub.
Vahest mõtled just mingist inimesest ja just siis hakkab ta sinuga msn-is rääkima või helistab sulle...
See on hirmus.

memories,

Füsa olümpiaadil sain 5 punkti. Klassi parim tulemus.
Koguelu lihtsalt veerab edasi. Natuke kahju isegi, sest kohati tundub, et see lihtsalt veerebki mööda ja nii on.
Igatahes urgitsesin telefonist mingid vanemad pildid välja... ooh,memories.

 Need kutsud olid lihtsalt nii armsad.

 Vot see oli tripp. See oli seiklus ja vot just see on mälestus.  bighappyfamily :)

 Ilmselgelt on mul vaja juuksevärvi kokku segades kindaid mitte kätte panna ja seejärel näpud selle kraamiga kokku teha ;D

 See oli midagi,

Ja see oli midagi veel enamat.

 Summerjam ja minu prillid.

 Midagi erilist.

 Kui ta veel väike ja ülisuppernunnu oli.

 Kaks blondiini lasti kingitust pakkima.

 Kadunud pilt. Pidin orksi või kuhuiganes panema, aga sorry poiss läks meelest.

Kristel tõi egiptusest.

















Ühtteist head oli veel, aga aitab küll vanadest aegadest . Lähme magama.

In your face man !!!

Pesupäev,

Ärkad pühapäeva hommikul vaikuses. Pole ammu sellist tunnet olnud.
Ütleme nii, et kuna Kristel unustas mu pesu pesema panna otsustasin seda ise teha. Ega see ei saa ju nii raske olla. Missest et Kristel pole mulle kunagi näidanud, kuidas see jama töötab. Olen ainult pesumasinat kinni ise panud ja pesu välja võtnud.
Läksin masina juurde ja üritasin sealt midagi välja lugeda. Lootusetu...
Kõik oli soome keeles. Aga selle juures aitas mind google translate. Sain niipalju aru, et nuppe pole vaja liigutada.
Pesupulber. Teadsin, et panen keskmisesse , kuna seal olid veel eelmise korra jäägid, aga selle vasakupoole suhtes polnud ma kindel. Kallasin sinna siis seda loputusvahendit. Järsku kuulsin mingit hirmsat sorinat ja minu üllatuseks oli pesuloputusvahend kadunud. Kallasin seda siis teise ka. Ja panin pesupulbri ikkagi vasakule poole. Ossa nali, kui pesumasina käima vajutasin, aga midagi ei juhtunud. Näppisin kõik asjad üle. No ei hakanud tööle. Lõpuks mõtsin, et vahetaks programmmi. Keerasin seda nuppu ja järsku käis ilge klõnks ära. Hüppasin eemale ja ootasin ning vaatasin, mis edasi.
Vett hakkas sisse jooksma. ja see jooksis ja jooksis ja jooksis. Ma ei julgend kaugemale ka enam masinast minna. Äkki jookseb veel hiljem välja ka.
Aga nüüd jooksen hoopis mina. Iga natukenegi imeliku klõnksupeale seisan jälle pesumasinajuures ja vaatan, mis toimub.
Edu mulle! ;D