Friday, May 6, 2011

Ma olen alati arvanud, et minu "perekond" ei ole tavaline.
Me grillime kaminas, teeme lolle nalju(näiteks, kui mu ema nõudis, et Merks strippi teeks. Tõesti sündinud lugu), proovime uusi asju ja kõike muud.

Oleme erilised juba oma koosseisu poolest.

Aga ma poleks lihtsalt elu sees arvanudki, et see mitte tavaline võiks meid kuidagi halvaks teha.
Täna öeldi mulle seda päris läbi lillede näkku, et me normaalsed pole.
Jah, me ei pane end pidulikult riidesse riigipühadel ega söö kõik igaõhtu ühe laua taga. Me ei ole superkultuurne perekond ja me ei ole need, keda tuua kellelegi eeskujuks.

Meie arvame, et me ei ole muster perekond, aga sina, mu klassitööõpetuse õpetaja, võid tõesti arvata, et oleme lihtsalt halvad inimesed.
Ma võin küll veidi üle mõelda nende sõnade, väljendite ja tegude suhtes mis toimusid, aga see oli liiga ilmselge, et midagi valesti mõelda.
Ilmselgelt on minu arusaam sõnast 'perekond' midagi muud, kui sinu oma. 



No comments:

Post a Comment